V KOMMUNIKATSIOONI AASTAKONVERENTS: Eristuv kommunikatsioon
04.04.2006 kl. 10.00
9.30 - 10.00
Registreerimine ja hommikukohv
10.00 - 10.10
Konverentsi sissejuhatus
Mart Soonik, Sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Mart Soonik on Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht, kes koordineerib Eesti suurima ministeeriumi ja selle haldusala kommunikatsioonialast tegevust. Ta on Eesti suhtekorraldajate erialaliidu juhatuse liige aastast 2003 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooniosakonna magistrant. Enne suhtekorraldusse tulekut töötas ta seitse aastat ajakirjanikuna erinevates meediakanalites, sealhulgas kolm aastat TV3 uudiste toimetajana. Hiljem Tallinna Politseiprefektuuris pressiesindajana, vabakutselise suhtekorraldajana ja kommunikatsioonijuhina Sotsiaalministeeriumi allasutuses Põhja-Eesti Verekeskuses.
10.10 - 11.30
Avaettekanne - Eesti ühiskond 2005: seisund ja suundumused
Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna dotsent
Ettekanne annab ülevaate Tartu Ülikool ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna poolt tehtud mastaapse sotsioloogilise uuringu “Mina.Maailm.Meedia II” põhitulemustest läbi kommunikatsioonispetsialisti spektri. Põhirõhk on Eesti ühiskonna arengu, elanike meelestatuse ja mõtteilma iseloomulike aspektide avamisel.
Triin Vihalemm lõpetas 1991. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala. Samas omandas ta sotsioloogiamagistri kraadi aastal 1993 ning doktorikraadi massikommunikatsiooni alal 1999. aastal. Lisaks sellele on ta õppinud teeninduse marketingi Marketingi Instituudis Helsingis. Alates 1993. aastast asus Triin tööle AS Emor, kus töötas 1999 aastani projektijuhi, tegev- ja arendusjuhina, jätkates samal ajal doktoriõpinguid.Tartu Ülikoolis on Triin töötanud viimased seitse aastat ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas õppejõuna ning olnud kolm aastat Sotsiaalteaduskonna prodekaan.Praegu on Triin sotsiaalse kommunikatsiooni dotsent ning kommunikatsioonijuhtimise magistriprogrammi juht.Triin kuulub Eesti Akadeemilise Sotsioloogide Liidu juhatusse, Euroopa Sotsioloogide Liitu ning Balti Ajakirjandusuurijate Assotsiatsiooni. Ta osaleb mitmete nõukogude töös ning on andnud konsultatsioone kommunikatsiooni alal erinevatele organisatsioonidele. On avaldanud arvukalt erialaseid publikatsioone.
11.30 - 11.50
Kohvipaus
I AVALIKU SEKTORI KOMMUNIKATSIOONIJUHTIMISE ERISUSED
11.50 - 12.20
Kommunikatsioon mõnusast maaelust linnugripini
Liina Lepik, Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonnajuhataja asendaja
Ettekanne annab ülevaate Põllumajandusministeeriumi kommunikatsioonist maaelu propageerimisel ning avalikkuse teavitamisest linnugripist ja sama-teemalise kriisikommunikatsiooni ettevalmistusest.
Liina Lepik on Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis omandanud ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala, samuti psühholoogia alamastme. Hetkel on Liina Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni magistrant. Liina Lepik töötas aastatel 1997-2002 Eesti Televisioonis reporterina ja Eesti Raadios saatejuht-toimetajana, 2002-2004 Eesti Üliõpilaskondade Liidus avalike suhete juhina, jätkates televisioonis-raadios saatejuhi ja toimetajana. Põllumajandusministeeriumi teenistusse asus Liina Lepik avalike suhete osakonna peaspetsialistina 2004. aasta 20. septembrist. Avalike suhete osakonna juhataja asetäitja kohusetäitjaks nimetati ta 2005. aasta 1. jaanuarist ning osakonnajuhataja asetäitjaks edutati 2005. aasta 23. detsembrist. Liina Lepik on osakonnajuhataja asendaja alates 2006. aasta 2. jaanuarist.
12.20 - 12.50
Avaliku sektori kommunikatsioonist haridusvaldkonna näitel
Tarmu Kurm, Haridus- ja Teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna juhataja
Tarmu Kurm räägib oma ettekandes Haridus- ja Teadusministeeriumi näitel suhtekorralduse positsiooni muutumisest ja suhtekorralduse arengusuundadest. Ettekande teine osa keskendub kutsehariduse valdkonna kommunikatsioonile - mida teha, kui ühiskonnas ei ole ametioskused väärtustatud ning müüt “kutsekooli läheb ainult luuser” mõjutab paljude inimeste valikuid.
Tarmu Kurm lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli, omandades teadusmagistri kraadi ajakirjanduse erialal. Kõrvalerialana õppis ta avalikkussuhteid ja teabekorraldust. Aastatel 1995-1998 töötas Tarmu AS Tartu Raadios toimetaja ja saatejuhina, 1998-2001 OÜ-s Vermo KV kinnisvaraspetsialistina. 2001. aastal oli Tarmu OÜ Eesti Loodus projektijuht. Alates 2001. aastast on ta seotud Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ta on töötanud seal avalike ja välissuhete osakonna suhtekorraldustalituse spetsialisti, nõuniku ja juhatajana. 2004. aastast täidab ta Haridus- ja Teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna juhataja töökohustusi. Lisaks ministeeriumitööle on Tarmu 2004. aastal loodud MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) Tartu Ühendus asutajaliige.
12.50 - 13.25
Nähtamatu ja nähtav diplomaatia
Ehtel Halliste, Välisministeeriumi pressiesindaja, büroo direktor
Diplomaat teab alati, millest rääkida, kuid ei räägi iga kord seda, mida ta teab.
Brooke Foss Westcott
Kas, kuidas ja millal muuta välissuhtlus nähtavaks.
Ehtel Halliste on lõpetanud 1989. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli cum laude raamatukogundus- ja bibliograafia erialal. Lisaks sellele on ta end täiendanud mitmetel diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete alastel koolitustel. Ehtel on töötanud Eesti Raadios toimetajana. 1993. aastal asus ta tööle välisministeeriumisse ja esimeseks ametikohaks oli Eesti Moskva saatkonna pressiatashee. Alates 1996. aastast on Ehtel pidanud Välisministeeriumis meediabüroo direktori ja 1997. aastast pressiesindaja ametit ning juhtinud pressitalitust. Aastatel 1999 - 2003 oli Ehtel tööl pressiesindajana EV Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures, EV Alalises Esinduses NATO juures ning Eesti saatkonnas Belgias ja Luksemburgis. Alates 2003. aasta sügisest on ta taas välisministeeriumi pressiesindaja.
13.25 - 13.45
Võrdlev kokkuvõte - mis on neis ühist ja mis erinevat? Mida saame siit järeldada?
Mart Soonik, moderaator
13.45 - 14.40
Lõunapaus
II ERASEKTORI KOMMUNIKATSIOONIJUHTIMISE ERISUSED
14.40 - 15.15
Turuliidri kommunikatsioonijuhtimine Hansapanga näitel
Katrin Rahu, Hansapanga suhtekorraldusjuht
Turuliidri positsioon on maine mõttes vastuoluline. Ühelt poolt tähendab see suurt usalduskrediiti - Hansapanga arvamusi rahanduse ja majanduse teemadel kuulatakse võrdselt näiteks keskpanga omadega. Teisalt meenuvad aga lähiminevikust juhtumid, kus avalikkus reageeris panga radikaalsetele turunduskampaaniatele pea niisama valuliselt, nagu need oleksid valminud maksumaksja raha eest. Ettekanne vaatlebki läbi kommunikatsiooni prisma Hansapanga rolli Eesti ühiskonnas, sellega seotud kõrgeid ootusi ja nende juhtimise võimalikkust.
Katrin Rahul on magistrikraad meedia ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolist. Väga värskelt, käesoleva aasta aprillist töötab Katrin Hansapank Eesti suhtekorraldusjuhina. Enne seda töötas Katrin 6 aastat konsultandina Hill & Knowltonis, kus nõustas kliente nii turundus- kui korporatiivsfääris ning tegeles erinevate suhtekorraldusprojektide planeerimise ja elluviimisega. Tema juhtida oli ka maine- ja kommunikatsiooniauditite suund firmas. Aastatel 2002-2004 on Katrin töötanud lisaks ka Äripäeva Suhtekorralduse Käsiraamatu autoritepoolse toimetajana.
15.15 - 15.50
Müügikeskse kommunikatsiooni juhtimine Sampo pangas
Ranno Pajuri, Sampo Panga turundusdirektor
Alates 2001. aastast töötan Sampo Pangas, sellest viimased neli aastat turundusdirektorina. Aastatel 1999-2001 juhtisin otseturundusagentuuri TargetOne, mille üks asutajaid ma ka ise olin. Enne otseturundusvaldkonda siirdumist töötasin samuti panganduses. 1995. aastal alustasin turundusspetsialistina tollases Eesti Forekspangas. 1997. aastal sai minust Forekspanga turundusdirektor ning peale Forekspanga ühinemist Eesti Investeerimispangaga 1998. aastal uue - Optiva Panga - turukommunikatsioonidirektor. Optiva Pangas töötasin 1999. aastani. Kommunikatsiooni ja turunduse alast tegevust alustasin suhtekorraldusvaldkonnas 1995. aastal, töötades mõnda aega konsultandina suhtekorraldusagentuuris Ots Bros. Turundusalase hariduse omandasin Eesti-Taani Ärikolled˛ist (diplom 1995. aastast).
15.50 - 16.25
Kommunikatsioon multikultuurilises pisiorganisatsioonis
Riho Rasmann, AS SBM Pank, peadirektor ja juhatuse esimees
SBM Pank on pisiorganisatsioon, mis tegutseb Eestis eriti konkurentsitihedal finantsteenuste turul ja mille omanikud on kreeklased. Kuidas toime tulla nii sise- kui ka väliskommunikatsiooniga piiratud ressursside ja kultuuriliste erinevuste tingimustes. Kui nn. normaalses organisatsioonis on iga töö peale 5 inimest, siis meil on 5 töö peale üks inimene.
Riho on alustanud TPI majandusteaduskonna teadurina 80-ndate teises pooles, aidanud 90-ndate esimeses pooles kaasa Eesti riigi ülesehitamisele Riigivaraametis, Erastamisagentuuris ja Majandusministeeriumis. Aastatel 1996-1999, ehk panganduse suurte muutuste ajal, töötas ta Eesti Ühispangas ja peale seda Eesti ühe vägevama ja tähtsama ettevõtte - Tallinna Sadam juhina. Seejärel jõudis Riho ringiga tagasi sinna, kust alustas - akadeemilisemasse keskkonda ja koolitus- ning konsultatsiooniärisse. Hetkel töötab ta AS SBM Panga peadirektori ja juhatuse esimehena. Riho leiab, et tal on olnud õnn kõigil eelnevatel töökohtadel töötada koos tublide ja tarkade kolleegidega, kellelt läbi koostöö ja vaidluste saadud uued ideed ja mõtted on tema arengule palju kaasa aidanud. Neid teadmisi ta nüüd meiega jagada soovibki.
16.25 - 16.45
Võrdlev kokkuvõte - mis on neis ühist ja mis erinevat? Mida saame siit järeldada?
Janek Mäggi, Powerhouse kommunikatsioonibüroo juhataja ja konsultant
Janek Mäggi on lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteaduse erialal. Ta omab pikaajalist meedia- ja ärikogemust: 2,5 aastat on ta töötanud Äripäeva pangandus- ja kindlustusreporterina ning 3,5 aastat Eesti Ühispangas asepresidendi ning PR- ja marketingidivisjoni direktorina. Janek on töötanud ETV-s suurprojekti Eurovision 2002 Internetivärava juhina. Ta on Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees ning Tallinna Lastehaigla nõukogu liige. Alates 1999. aastast on ta Eesti Kabeliidu president. Janek on avaldanud luulekogu “Ood rõõmule”.
16.45 - 16.55
Päeva järeldused ja kokkuvõte, konverentsi lõpetamine
Mart Soonik, moderaator
*Korraldajal on õigus teha kavas muudatusi
