V PSÜHHOLOOGIA AASTAKONVERENTS: Arenda organisatsioonipsühholoogiat, alustades iseendast
25.02.2010 kl. 10.00
09.00 - 09.30
Registreerimine ja hommikukohv
09.30 - 10.00
Testide täitmine (vabal soovil)
10.00 – 10.10
Konverentsi moderaatori avasõna
Katri-Evelin Kalaus, Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, juhatuse liige
I sessioon – Juhtimise psühholoogia
10.10– 10.50
Juhtimise psühholoogilised väärtused
Ivar Tröner, kliiniline psühholoog, Helsingi Ülikooli doktorant
* Mis on väärtused?
* Kas väärtusi saab arendada? Kuidas?
* Väärtuste ja juhtimise vahekord
* Kas juhtimine mõjutab väärtusi või väärtused juhtimist?
* Kas väärtustest on praktilist kasu?
* Kas juhtimine saab olla tulemusliku, kui väärtused on vähe tähtsustatud?
Ivar Tröner on psühholoog, koolitaja ja konsultant. Korraldanud mitmeid täienduskoolitusi motivatsiooni, psühholoogia, suhtlemise, demagoogia ning väärtuste ja kultuuridevahelise dialoogi teemal. Esinenud seminaridel ja teabepäevadel ning koolitanud juhte, pedagooge ja täiskasvanud õppijaid. Olen põhjalikult täiendanud end Viini, Oslo Uppsala ja Leideni ülikoolis. Hetkel õpin Helsingi Ülikooli doktoriõppes. Avaldanud erialaseid publikatsioone nii Eestis kui ka välismaal. Erialased huvid on positiivne psühholoogia, lingivistiline analüüs, kultuuridevahelised erinevused, (antiik) filosoofia ja kognitiivsed neuroteadused.
10.50 – 11.30
Kuidas juhtida erinevate väärtushinnangutega inimesi?
Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikool, religioonipsühholoogia professor
Ettekanne annab ülevaate väärtuste psühholoogilisest tähendusest ja mõjust inimese käitumisele. Nii teadvustatud kui ka teadvustamata väärtused mõjutavad inimeste valikuid ja otsustusi. Erinevad väärtused organisatsioonis võivad tekitada väärtuskonflikte, mis raskendavad organisatsiooni kui terviku juhtimist. Väärtuskonfliktid on raskesti lahendatavad, küll aga on võimalik erinevate väärtushinnangutega inimesi suunata koostööle ja ühes suunas vaatamisele. Samas pole ühte organisatsiooni võimalik samaaegselt juhtida kahel erineval viisil.
Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor. Erapraksise raames tegeleb ta suhtlemiskoolitusega. Suhtlemisvallas ilmus tema sulest 2008. aastal raamat "Suhtlemiskonflikti psühholoogia".
Ta on juhtinud erienvaid organisatsioone alates oma perefirmast kuni Tartu Ülikoolini välja. Tõnule meeldib vabadel hetkedel lugeda, reisida, kala püüda,logeleda ja süüa teha.
11.30 – 12.00
Kuidas saavad suhted olla toimetulekuressursiks?
Kadri Järv-Mändoja, Perekeskus Sina ja Mina, juhatuse liige, psühholoog
Rõõmu pakkuvad isiklikud ja tööalased suhted on igas organisatsioonis edasiviivaks jõuks. Seega tuleks suhetesse panustada ja neid hoida. Ettekandes räägitakse aktiivse kuulamise mõjust ja võimalikest kasutusviisidest nii töökaaslastega kui ka oma lähedastega.
Kadri Järv-Mändoja lõpetas 2002.a. Tartu Ülikooli magistriõppe koolipsühholoogia erialal. Ta on sertifitseeritud koolitaja Perekeskuse Sina ja Mina (aastast 2004), Audentese Erakooli koolipsühholoog ja pereterapeut. Ta on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriahaiglas aastatel 1996 – 2001. Alates 2000.a. on Kadri töötanud koolipsühholoogina nii Tartus kui ka Tallinnas ning alates 2005.a. on ta vedanud Eesti Koolipsühholoogide Ühingut.
12.00 – 13.00
Lõuna
II sessioon – Mõttejõu arendamine
13.00 – 13.30
Kuidas muutused mõjutavad mõtteid, tundeid ja käitumist?
Peeter Pruul, Bris Novus, kliiniline psühholoog
Ettekandes arutletakse kliinilises psühholoogias laia tunnustuse võitnud kognitiiv-käitumuslike põhimõtete rakendamise võimaluste üle tööalases kontekstis. Kognitiiv-käitumusliku mudeli kohaselt pole oluline mitte sündmus ise, vaid see, kuidas indiviid sündmust tunnetab: mida ta selle juures märkab ja kuidas märgatut tõlgendab. Ettekanne annab ülevaate kliinilises psühholoogias kasutatavate tõenduspõhiste meetodite rakendamisest isikliku ja tööalase arengu toetamiseks.
Peeter Pruul on kliiniline psühholoog. Aastatel 2000 - 2006 töötas ta Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus, alates 2006. aastast Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuses ning alates 2008. aastast psühhoteraapiakeskuses Bris Novus. Kliinilises praktikas tegeleb ta peamiselt täiskasvanute psüühika- ja käitumishäirete diagnostika ning teaduspõhise psühhoteraapiaga. Peeter on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna 2000. aastal ja kliinilise psühholoogia magistriõppe 2005. aastal. Ta on läbinud kognitiiv-käitumusliku psühhoterapeudi väljaõppe Eesti Kognitiiv-Käitumisteraapia Assotsiatsioonis.
13.30 – 14.00
Kuidas mõelda nii, et tunda end jätkuvalt hästi?
Helen Margus, Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS, psühhoterapeut
Meeleolu mõjutab nii see, mida mõelda kui ka see, kuidas mõelda. Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas on mõtlemine ja tunded omavahel seotud ning millised mõtlemisvead takistavad ennast hästi tundmast. Lisaks käsitleb ettekanne uskumusi mõtlemise kohta ning nende rolli selles, millele tähelepanu pöörame, kuidas mõtleme ja ennast tunneme. Need teadmised võimaldavad vajadusel oma enesetunnet suunata.
Helen Margus on lõpetanud Tallinna Ülikooli, omandades psühholoogia erialal bakalaureuse kraadi 2001. ja magistrikraadi 2007. aastal. Ta on töötanud nii laste, noorukite kui täiskasvanutega. Helen Margus on läbinud kognitiiv-käitumisteraapia põhiväljaõppe ning uurinud subjektiivset heaolu. Alates 2007. aastast töötab ta psühhoterapeudina Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses SENSUS.
14.00 – 14.30
Mida teha, et positiivseid emotsioone oleks enam?
Tiina Naarits, Kriisinõustamisekeskus Mahena, kriisinõustaja suhtlemiskonsultant
Tiina Naarits on praktik, kes kriisiolukordade ja nõustamistega tegelenud ligi 15 aastat. Viimasel aastal, mil majanduslik surutis tekitab palju lisapingeid, on tema juhtida olnud mitmed organisatsioonide juhtidele ja personalitöötajatele suunatud praktilise psühholoogia koolitused emotsionaalselt keerukas olukorras toimetuleku ja raskete sõnumite edastamise kohta. Koostööpartneriteks on nii erafirmad kui riigiasutused.
Käesoleval ajal uurib ta lisaks igapäevasele praktilisele tööle oma doktoriõpingutes psühho-sotsiaalse kriisiabi ressursse ja kvaliteeti kaasaegses Eestis.
14.30 – 15.00
Kohvipaus
III sessioon – Negatiivsusest vabanemine
15.00 – 15.30
Kuidas talitseda viha?
Inga Karton, Sisekaitseakadeemia üldainete keskuse lektor
Viha talitsemise eelduseks on endale probleemi tunnistamine, tunnistamist aga raskendab kehtiv moraal. Nimelt kipub tagaplaanile jääma asjaolu, et viha on täiesti normaalne, tavaliselt tervislik reaktsioon, sest meile on räägitud midagi muud: “vihastada pole ilus”, “ei tohi saada vihaseks” jne. Samas kui igapäevaelu ja meedia on viha ja agressiivsust täis, luues ja õpetades hoopis vastupidist käitumismudelit. Nii satub inimene moraali ja tegelikkuse vahele lõksu, mille lahenduseks võib kujuneda olukord “teen aga salgan”. Ühe levinud seisukoha järgi on agressiivne käitumine juurde õpitud, järelikult on võimalik seda ka “juurest ära õppida”. Ehk problemaatiline pole mitte viha tundmine ja vihastamine, vaid selle väljendamise viis, kus kõik algab enesele loa andmisest, mille järgselt ei saa enam kindel olla kes keda kontrollib – kas inimene viha ehk olukorda või vastupidi.
Inga Karton on lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikoolis psühholoogia osakonna ning kaitsnud 2004. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogia osakonnas magister scientiarum’i kraadi psühholoogia erialal. Alates 2008 aastast on Inga Karton Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi doktorant. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on ebasiira kommunikatsiooni neurobioloogilised signatuurid ning sotsiaalprogrammidel põhinevate sekkumiste tulemuslikkuse hindamine korrektsioonisüsteemis. Inga Karton töötab alates 2005. aastast Sisekaitseakadeemias korralise lektorina õpetades üldpsühholoogia, korrektsioonilise psühholoogia ja teadusmetodoloogia alaseid kursusi. Paralleelselt õppetööga on Inga Karton aastate jooksul viinud erinevatele sihtgruppidele (hariduse, korrektsiooni ja sotsiaalvaldkonnas) läbi toimetulekuoskustele suunatud täiendkoolitusi nagu näiteks Joovastirehabilitatsiooni tulemusüksuste suhtlemise- ja nõustamise alased koolitused, Stressijuhtimine, Viha juhtimine, Motiveeriva intervjueerimise (MI) sissejuhatus, baasõpe ja supervisioon. Viimasega seonduvalt on Inga Karton läbinud mitmeid kõrgetasemelisi rahvusvahelisi koolitusi ning kuulub rahvusvahelisse MI treenerite võrgustikku.
15.30 – 16.00
Kuidas vähem muretseda?
Katri-Evelin Kalaus, Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, juhatuse liige
Muretsemine ehk korduv negatiivne mineviku- või tulevikusündmustest mõtisklemine sageneb alati muutuste tingimustes. Osalt on muretsemine normaalne nähtus, sest pole inimest, kes aeg ajalt ei muretseks. Osad inimesed muretsevad aga sageli ning pikka aega, nad tunnevad end selle tagajärjel väga halvasti ning kalduvad vältima käitumisi, mis vajalikud käesolevate olukordadega toimetulekuks. Ettekandes räägime ülemäärase muretsemise säilimismehhanismidest, positiivsetest ja negatiivsetest mõtetest muretsemise kohta ning anname ülevaate uusimatest tõenduspõhistest psühhoteraapiameetoditest muretsemise vähendamisel.
Katri-Evelin Kalaus on Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse SENSUS atesteeritud kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut ning juhatuse liige. Kliinilises praktikas tegeleb ta peamiselt täiskasvanute psüühika- ja käitumishäirete psühhodiagnostika ning tõenduspõhise psühhoteraapiaga. Teadustöös uurib ta ärevus- ja meeleoluhäirete interpersonaalseid tekke- ning säilimismehhanisme.
16.00 – 16.30
Anonüümne tagasiside testidest - Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
16.30 – 16.35
Konverentsi moderaatori lõppsõna
Katri-Evelin Kalaus, konverentsi moderaator
* Korraldajal on õigus teha kavas muudatusi
