IV BÜROOTÖÖJUHTIMISE KONVERENTS: Bürootöötaja päikselisema elu nimel
12.11.2008 kl. 10.00
9.30-10.00
Hommikukohv ja registreerimine
10.00-10.10
Konverentsi avamine
Jüri Aarma, vabakutseline näitleja ja laulja, Maalehe kultuuritoimetaja
Jüri Aarma on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. On töötanud ENSVRiiklikus Noorsooteatris näitlejana, Raadio Kuku saatejuhina ja ajakirja Teater Muusika Kino peatoimetajana. Hetkel Maalehe kultuuritoimetaja ametikohal. Tegutseb ühtlasi vabakutselise näitlejana ning esineb jätkuvalt iseseisvate kontsertõhtutega ansambel Ooper-Kvartett saatel.
10.10-10.55
Kuidas hävitada vaenlast? Enesemotiveerimise kunst bürootöötajatele.
Margus Alviste, Unity Eesti juhatuse esimees, organisatsioonikonsultant ning treener, MTÜ Meistrite Tee konsultant
1. Kes on vaenlane nr. 1?
Tänapäevaste militaarkontseptsioonide keskmes on mitte niivõrd vaenlase elavjõu füüsiline hävitamine vaid hirmu külvamine ja totaalse motivatsioonilanguse saavutamine. Selleks kasutatakse järjest enam näiteks NATO standardiga st. väiksema kaliibriga 5.56x45 mm-st lahingmoona (versus 7.62x51 mm), mis tapmise asemel pigem haavab ja külvab haavatute oietest tulenevat hirmu kõikjale.
Kes on kontoritöös meie suurimad vaenlased ja miks nad meid ei salli? Funktsionaalne ja võimusuhete tasand mõjutab meie igapäevast käitumist erinevalt. Erinevad inimesed püüdlevad erinevate lõppväärtuste poole ja see mõjutab nende valikuid. Hirmu energia toidab psühhopaate ja muudab meie töökeskkonna tõeliseks lahinguväljaks. Ebahuvitav töö ja pillav elustiil kurnab meie energiat. Oma erinevate otsustega oleme samuti enda kurjemateks vaenlasteks.
2. Mis on motivatsioon ja miks ning kuidas see kaob?
Räägime motivatsioonist. Mis on motivatsioon? Motivatsioon - elujõu st. potentsiaalse energia avaldumine kineetilise energiana tegevuses. Taimede elujõud on suuteline hävitama nende peale rajatud asfalttee või kivihoone loetud aastatega. Milleks võiks olla suuteline inimene, kui ta kasutaks elujõudu sihtotstarbeliselt? Miks motivatsioon aeg-ajalt kaduma kipub? Motivatsioonikõver ajas.
3. Mis on suurimad motivatsioonitapjad? Kuidas saada teadlikuks oma motivatsioonitapjatest? Kuidas neid ära tunda?
Välised ja sisemised stressorid motivatsiooni kallal. Kuidas kasutada liitlasena füüsikat? Newtoni 3. seadus. Energia jäävuse seadus. Kõik sündmused, objektid ja subjektid on omavahel seotud põhjus-tagajärg seose kaudu. Iga mõjur toob kaasa tagajärje. Kuidas mõjureid teadlikult kombineerides saavutada motivatsiooni kasv?
4. Mida ette võtta motivatsioonitapjatega? Fikseerida, isoleerida, hävitada. Vasaku ja parema ajupoolkera juhtimine toob edu võitluses. Kõrvalseisja, jälgija positsiooni rakendamine aitab kontrollida oma emotsioone ja leida parimaid lahendajaid olukorrale.
5. Rõõmuallikate kaardistamine. Kuidas leida motivatsioonitekitajaid? Enese ümbritsemine "pilgupüüdjatega" loob eelduse pikaajalise püsiva motivatsiooni tagamiseks. Liitlaste leidmine - kuidas võtta kasutusele patareid ja akulaadijad? Puhkus ja vaheldus. Stressiga stressi vastu.
Margus Alviste on organisatsioonikonsultandina ja juhtimistreenerina kaheteist aastase staazhi jooksul tähelepanu alla seadnud strateegilise ja operatiivjuhtimise, meeskonna, organisatsiooni ja väärtusahela vahelise koostöö, turunduse, sh. brandiloome, reklaami, müügi ja teenindusega, isiksuse arengu, enesejuhtimise ning kommunikatsiooniga seotud teemad. Margus on töötanud ligi 400 kohaliku ja rahvusvahelise organisatsiooniga. Tema käe alt on läbi käinud ca 50 000 inimest. Tal on olnud võimalus esineda paljudel konverentsidel ja seminaridel, osaleda juhtimiskultuuri ja -kvaliteedi edendamise ning täiskasvanuõppega seotud projektides. Margus on avaldanud mitmeid juhtimisalaseid artikleid ja olnud vastutavaks koostajaks EAS-i poolt välja antud raamatule “Organisatsiooni Käsiraamat”. Püüab iga päev midagi uut õppida, seepärast on tähelepanelik iga uue olukorra ja inimese suhtes.
Hetkel töötab sisekommunikatsiooniagentuuri Unity Eesti juhatuse esimehe ja organisatsioonikonsultandi ning treenerina, samuti MTÜ Meistrite Tee konsultandina.
10.55 -11.40
Mõtlemise muutmine on suurim suutmine?
Jaanus Kangur, Stern Koolitus OÜ treener-konsultant
“ Mõtle positiivselt“ on juba kulunud trafaret, mis kõlab kui kauge hipiaja mantra. Kas paljude positiivsuse jutlustajate innustusel on ka mõtlemine tegelikult muutunud? Kas maailma mõtteruumi täidavad positiivsemad ja soojemad mõtted, kui näiteks külma sõja ajal? Kas mõtlemist üldse on võimalik ja/või vajalik muuta? Ei ole! Mõtete muutmine ei muuda maailma. Muudab see mis on mõtete taga. Muuta seda millest mõtted saavad alguse on suurim ja vajalikeim muutmine. See mis on mõtete taga...
Jaanus Kanguri koolitusvaldkondadeks on meeskonnatöö, suhtlemine, avalik esinemine, müük ja klienditeenindus. Antud valdkonnad on mitmeti kattuvad ning samas avavad erinevaid tahke mõlema aluseks olevast suhtlemisest. Suhtlemine on märksõna, mille läbi talle meeldib mõlemat valdkonda avada. Suhtlemine on tema töö ja hobi, kirg ja kohustus. Jaanus on töötanud suhtlemistreenerina, nõustajana ja koolitajana ning omandanud enda koolitusvaldkondade alaseid teadmisi ja oskusi mitmetel koolitustel, kursustel ja seminaridel nii kodu- kui ka välismaal. Ta peab koolitaja üheks olulisemaks omaduseks kirge ennast järjekindlalt arendada. Jaanus on õppinud Tartu ja Londoni Ülikoolis ning Queensi Ülikoolis Kanadas. On töötanud osakonnajuhatajana vanglas ning peab loenguid Sisekaitseakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. Vahetule koolitusele lisaks on ta jaganud enda teadmisi kirjutava meedia kaudu ajalehtedes “Maaleht”, “Eesti Päevaleht”, “Postimees” ning Tartu Ülikooli ja International University Audentes väljaannetes.
Alates 2003 aastast töötab Jaanus Stern Koolituses treener-konsultandina (Stern Koolituse arendusprogrammide treener-konsultandi litsents).
11.40-11.55
Kohvipaus
11.55- 12.40
Enesekehtestamine - kuidas öelda EI
Kristel Rannamees, vabakutseline koolitustreener
Meil kõigil tuleb elus ette hetki, kus avastame end ütlemas JAH, kuigi tunneme, et tahaks öelda EI. Öeldes vastutahtmist JAH, reedame märkamatult enda. Öeldes EI, reedame justkui teise osapoole. Pärast jääb meid vaevama ebamäärane tunne, et midagi on justkui valesti. Mida selliste situatsioonidega peale hakata? Mida ma endas muutma pean, et õppida EI ütlema?
Kuidas sisemine enesehinnang EI ütlemisega seotud on?
Need on küsimused, millele seminari käigus vastuse saab.
Kristel Rannamees on lõpetanud Mainori Kõrgkooli finantsjuhtimise eriala ning täiendanud end mitu aastat äripsühholoogia valdkonnas. Hetkel õpib ta hüpnoteraapiat. Kristel on omandanud kogemusi nii keskastme kui tippjuhi rollis ning jõudnud arusaamisele, et inimesed võivad olla küll erinevad, kuid probleemid on enamjaolt samad. Hetkel tegutseb ta neljandat aastat vabakutselise koolitajana.
Peamised läbiviidavate koolituste teemad on stressijuhtimine, klienditeenindus, meeskonnatöö, konfliktilahendus, enesekehtestamine ja toimetulek manipulatsioon, arenguvestlused.
Kristel on Eesti Loovteraapiate Ühingu ja NLP (Neuro-Lingvistiline programmeerimine) klubi liige.
12.40-13.25
Suhtlemine tööl – kolleegid ja kliendid
Margit Raid, Miski konsultant-treener
Kes on välisklient ja kes on siseklient? Kumb neist on tähtsam?
Mis asi on suhtlemine, mida ja kuidas me kasutame suhtlemisel?
Mis on minu roll suheldes kolleegide ja klientidega?
Igavese nooruse eliksiiri retsept.
Margit Raid on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli välismajanduse ja marketingi suuna, Diplomaatide kooli ning läbinud EBS-i magistriõppe konsultatsiooni eriala. 3 aastat täiendas ta teadmisi Professionaalse Psühholoogia Erakoolis. Turunduse ja müügi vallas on Margit töötanud enam kui 15 aastat. Ta on ametis mittekoosseisulise lektorina Akadeemias Nord, õpetades esinemistehnikaid ning viib koostöös Heateenindus.ee-ga kaastreenerina läbi ettevõtete sisetreeninguid. 2003 aastast tegutseb ta koostöös turundusagentuuriga Brümmel Kanepi Pirita.Otsides MiSKit lõi selle ise. MiSKi on kaubamärk, mille alla ta kogus teadmised ja "tööriistakasti" ettevõtete taylor-made kontseptsiooniga sisetreeninguteks ja konsultatsiooniks.
Tema peamine valdkond on siseturundusprojektid - kaasates suhtlemisoskused, esinemisoskused, müügi- ja teenindusoskused; grupitöö ning meeskonna töö arengud.
13.25-14.20
Lõuna restoranis Merineitsi
14.20-15.05
Kuidas luua kontorisse mõnus keskkond?
Hannes Praks, firma Kohvi sisearhitekt ja hobimesinik
Koos sisekujundusega luuakse või hävitatakse kontoris ka midagi esialgselt üsna hoomamatut – mõnus atmosfäär. Töökeskkonna kvaliteet ei seisne vaid väärikates materjalides ja kallites valgustites, tihti suisa vastupidi. Ülimalt soliidne kontor võib töökeskkonnana olla äärmiselt vastik. Kuidas leida tasakaal usaldusväärsuse sisekujunduse ja mõnusa keskkonna vahel? Milliseid atraktsioone ja vigureid võiks sisekujundus sisaldada, et luua klubilaadset meeleolu, kuhu igal hommikul meeleldi suundutakse?
Hannes Praks on sisekujunduskontori Kohvi looja ja juht. Ettevõte on spetsialiseerunud ühiskondlikult kasutatavate ruumide sisekujundusele, millest lõviosa hõlmab kaubandus, kuid ka meelelahutusasutused ning kontorid. Disaini profiili osas on Kohvi turul tuntud kui eksperimentaator ja katsetaja. Viimase aja olulisem suundumus on taasluua uut väärtust secon-hand materjalidest või lihtsalt prügist.
15.05-15.35
Hea töökeskkonna sünd
Maria Raudsepp, Koger & Partnerid, müügi- ja turundusjuht
Paljuski arvatakse, et kui korraldada palju firmaüritusi ja pakkuda töötajatele erisuguseid tööväliseid tegevusi, on ideaalne keskkond loodud. Tegelikult on neid tegureid rohkem ja nende seos keerulisem kui me arvata oskame. Mis või kes hea töökeskkonna loob, on tegelik küsimus?
Maria Raudsepp on turundusega kokku puutunud reklaamiagentuuris Division juba ca 10 aastat tagasi. Edasi suundus ta kliendi poolele – Ajakirjade Kirjastuse turundusjuhiks. Peale seda puutus põgusalt kokku moetööstusega Klementis ning seejärel alustas madratsi kaubamärgi Sleepwell väljatöötamist ja juurutamist Baltikumi turule, mis ka edukalt kolmes Balti riigis kanda kinnitanud on. Praegu tegeleb ta Koger & Partnerites turundusega ja korterite müügiosakonna juhtimisega.
Ta on lõpetanud EBSi, konsulteerinud/toimetanud raamatute „Muudatuste keskmes“ ja „Organisatsioonikäitumine“ tõlkeid.
15.35 – 16.05
Tervislik ja moodne
Katrin Kivi, PTA moedisainer
Mood ei ole pelgalt kaunid rõivad. Mood on tervik, kuhu kuuluvad terve mõistus, stiilitunnetus,
mõõdutunnetus, liikuvus ning elujõud. Et olla täna moodne, on vaja olla tervislik. Kõik saab alguse õigest suhtumisest. Stiilne ja moodne võib olla vaatamata vanusele ning figuurile. Milline on tervislik mõtteviis, vaadatuna läbi moeprisma? Kuidas leida oma stiil?
Katrin Kivi on töötanud 11 aastat moeloojana. Alustas BALTMANI meestekollektsioonidega AS Baltikas. Aastast 2000 on Klementi naisterõivaste disainer ning 2003st aastast PTA kollektsioonide looja. Lisaks on tegelenud moeshowde stilistika ning lavastusega. Koolitusi on teinud teemal:„Figuurivigade varjamine“ ning „Trendid hetkemoest“.
16.05 – 16.20
Konverentsi lõpetamine
Jüri Aarma, konverentsi moderaator
*Korraldaja jätab õiguse teha kavas muudatusi
