PERSONALIKONVERENTS: Kohanemisvõimeline organisatsioon
21.10.2009 kl. 09.55
9.30-9.55
Registreerumine ja hommikukohv
9.55-10.00
Avasõna
Ülo Vihma, Meeskonnakoolitus ja Arendus, juhataja
I SESSIOON – Muutuste edukas elluviimine
10.00-10.20
Üllatuskülaline
10.20-10.55
Personalijuhtimise mõju organisatsiooni muutustele
Estel Pukk, Tallinna Vesi AS, personalijuht
Juhil on kerge nõustuda hüüdlausetega "Peame kohanema muutustega!" või "Ellu jääb see, kes ennast muudab!"
Oluliselt keerulisem on neid hüüdlauseid ise järgida ning võtta vastutus organisatsiooni ehk siis nende inimeste kohanemisvõime eest, kes tema juhtimisel tööd teevad. Sellest tulenevalt on ettekande selgrooks küsimused:
* miks töötajad ei pruugi teha seda, mida nad juhi arvates tegema peavad?
* mille eest juht saab ja peab inimeste juhtimisel vastutust võtma, millega peab ta suutma lihtsalt leppida?
* kuidas saab juht muutustega kohanemise nii enda kui oma töötajate jaoks võimalikult valutuks muuta?
Alates oma tööelu algusest, s.o 1995 aastast, on Estel projektijuhina, programmijuhina, juhatuse esimehena või lihtsalt vabatahtlikuna pidanud vastutama inimeste juhtimise eest. Seda nii mittetulundussektoris (AIESEC, MTÜ Clarus, Integratsiooni Sihtasutus, SA Avatud Eesti Fond) kui erasektoris (AS Erahariduskeskus, Mainori Kõrgkool). Avaliku sektori hingeelu mõistab ta tänu haldusjuhtimise eriala lõpetamisele Tallinna Tehnikaülikoolis. Koolitaja ja kõrgkooli õppejõuna on ta olnud tegev alates 1997 aastast, keskendudes peamiselt projektijuhtimise, meeskonnatöö ja organisatsiooni arendamise valdkondadele. Täna töötab Estel AS Tallinna Vesi personalijuhina ja on ühtlasi ettevõtte tippjuhtkonna liige. Nii inimese, septsialisti kui juhina on tema motoks: Kui probleemi saab lahendada, pole mõtet muretseda. Kui probleemi pole võimalik lahendada, siis mis seal enam muretseda.
10.55-11.30
Personalijuhi roll strateegilises juhtimises
Egert Valmra, PricewaterhouseCoopers Advisorsis, strateegilise juhtimise konsultant
11.30-11.45
Kohvipaus
II Sessioon – Personali kohandamine uute olukordadega
11.45-12.15
Olulisemad sisekommunikatsiooni võtted muutuste elluviimisel
Anu Vahtra- Hellat, ERGO kommunikatsioonijuht
Kuidas kaasata töötajaid muudatustesse?
21. sajandi rahvatarkuse kohaselt on tõeline kindlus muutumises. Seega peame igapäevaselt tegelema organisatsiooni hoidmisega muutumises. Õnnestumise korral on tulemuseks hea sisekliima ning õlitatud liikumine ettevõtte eesmärkide suunas, ebaõnnestudes sisekonfliktidest räsitud motivatsioonita töötajaskond.
Miks siis head kavatsused alati ei realiseeru? Muutusi tehes esineb tavapäraselt olukord, kus muutuste elluviijatele tundub, et nad on ”sellest” nii palju rääkinud. Kuid inimesed, kes muudatusi läbi teevad või neid pealt vaatavad, ütlevad rahuloluküsitlustes ja omavahelistes jutuajamistes, et infot on liiga vähe. Vaikus on aga muutuste elluviija suurim oht, sest tavaliselt on see märgiks vaiksest vastasseisust, halvemal juhul peatselt saabuvast tormist. Kuidas sellist situatsiooni ennetada ja kaasata töötajaid efektiivselt?
Ettekandes jagan oma kogemusi muutuste elluviimisest, ohtudest ja võimalustest, pakkudes sisekommunikatsiooni tööriistu ja nippe, mis aitavad ettevõttel muudatustega kohaneda.
Anu Vahtra- Hellat on töötanud kommunikatsioonijuhtimise valdkonnas üle 10 aasta pressiesindajana, sisekommunikatsioonijuhina, kliendilehe toimetajana, kommunikatsioonijuhina. Kogemusi on saanud siseministeeriumist, telekommunikatsioonifirmast Elion. Praegu aitab elu-, tervise- ja varakindlustuse ning pensioni pakkujal ERGO viia läbi organisatsioonikultuuri muutusi ning hoida häid suhteid sihtrühmadega. On ka varasema tööandjaga läbi teinud suure muutuse: olnud kaasas kui tehnoloogiakesksest Eesti Telefon seadis sihiks saada kaasaegseks klienditeenindusettevõtteks. Õppinud on Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning täiendanud ennast samas kommunikatsioonijuhtimise magistratuuris. Tal on tore pere, kus kasvab kaks poega. Kuulun naisüliõpilasorganisatsiooni korp! Indla.Vabatahtlikuna teen kaas- ja koostööd Heateo Sihtasutusega.
12.15-12.45
Arenguvestlus kui juhtimisvahend - kellega jätkata töösuhet, kellega mitte
Ülo Vihma, Meeskonnakoolitus ja Arendus, juhataja
Arenguvestlus on sündinud Peter Druckeri sõnastatud juhtimisteooriast „Juhtimine eesmärgi kaudu“. Vestlus alluvaga on abivahendiks, et organisatsiooni eesmärke täita. Organisatsiooni eesmärkide püstitamine algab ülevalt ja arenguvestluste läbiviimine samuti. Selles on asja tuum.
Kuid arenguvestlus on ka personalijuhtimise töövahend. Selle abil saavad juhid aidata töötajatel muudatustega kohaneda. Et arenguvestlust paremini läbi viia, on juhtidel kasulik teada, miks tekib muudatustele alati vastuseis ja kuidas seda ületada.
Ülo Vihma on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt, Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti ja Tallinna Pedagoogilise Ülikooli magistratuuris organisatsioonikäitumist. Lisaks GIS-Internationalis Taanis psühhoteraapiat. Rikkalikke kogemusi on andnud töö teatris, USA Tallinna saatkonnas, Eesti Ekspressi Estonia katastroofi fondis, AEF-i projekti „Konflikt ja suhtlemine” juhtimine ning õpetajate koolituskeskuse Avatud Meele Instituut rajamine ja juhtimine.
Alates 2000. aastast on Ülo pidanud EBS-is loenguid juhtimisest ja meeskonnatööst.
2003. aastast on ta akrediteeritud Margerison-McCann`i The Team Management Systems® (TMS) konsultant ja 2005. aastast juhtide arenguprogrammi Deep Lead® konsultant.
OÜ Meeskonnakoolitus ja Arendus juhatuse esimees, juhtiv koolitaja ja konsultant. Tema pealmisteks koolitusteemadeks on juhtimine, meeskonnatöö, müük ja teenindus, suhtlemisoskused, esinemine, probleemi- ja konfliktilahendus, läbirääkimised, isiksuslik areng, koolitusoskused.
12.45-13.05
Mis muutus võrdse kohtlemise seaduses 24. septembril 2009?
Margit Sarv, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
2009 aastal jõustus Eestis võrdse kohtlemise seadus, mille eesmärgiks on muuhulgas tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi ja nahavärvuse alusel.
Ettekande eesmärk on pakkuda osalejatele tuge, kuidas võrdset kohtlemist töösuhetes tagada, näha oma käitumise ja otsuste mõju (kvalifitseeritud tööjõust või klientidest ilmajäämine, jne) ning mõista kasu, mis võrdsest kohtlemisest tõuseb.
Margit Sarv on õppinud politoloogiat bakalaureuseõppes Tartu Ülikoolis ning magistriõppes Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. Ta on töötanud nõunikuna Õiguskantsleri Kantseleis ning teadurina Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis, Londoni Ülikoolis University College London ja Hamburgi Ülikooli Rahu- ja Kaitseuuringute Instituudis. Margit nimetati soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametisse 03.10.2005
13.05-14.00
Lõuna
III Sessioon – Uuest Töölepingu seadusest tingitud raskused
14.00-14.55
Koondamine kui protsess – korrektne ning väärikas
Niina Siitam, Tööinspektsioon, töösuhete osakonna juhataja
* koondamise kontsept
* tööandja toimingud enne koondamist
* eelisõigus tööle jäämisel
* koondamisest etteteatamine (ülesütlemisavaldus) ja hüvitise maksmine
* hüvitise maksmine vähem etteteatatud aja eest
* teatud töötajate koondamise erisus
Niina Siitam on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1985.a. Osalenud erinevate riikide töökeskkonna- ja töösuhetealastes projektides, täiendanud ennast Euroopa õiguse ja haldusmenetlusealases täiendkoolituses, avaldab tööõigusalaseid artikleid tööseaduste rakenduspraktika kohta, teeb kaastööd Äripäeva Personalijuhtimise Käsiraamatule ja Käsiraamatute Kirjastuse tööõiguse käsiraamatule. On olnud tööõiguse lektor Tallinna Ülikoolis, EBS-is ja Tallinna Kolledžis.Publikatsioonid: Avaldanud tööõigusalaseid artikleid tööseaduste rakenduspraktika kohta, kaastöö Äripäeva Personalijuhtimise Käsiraamatule ja Käsiraamatute Kirjastuse tööõiguse käsiraamatule.
14.55 – 15.50
Töölepingu seadusest tulenevad probleemid ning nende vältimine
Gaabriel Tavits, Tartu Ülikooli eraõiguse instituudi töö- ja sotsiaalõiguse dotsent, vandeadvokaat
Dr. jur Gaabriel Tavits on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent ning advokaadibüroo PACTA vandeadvokaat. Tegelenud pikka aega tööõiguse erinevate proobleemidega, sealhulgas paindlike töösuhete problemaatikaga. Täiendanud end erinevate välisriikide ülikoolides.
15.50 - 16.00
Küsimused - vastused. Päeva lõpetamine.
* Korraldajal on õigus teha kavas muudatusi
